{"id":2620,"date":"2026-05-21T06:13:46","date_gmt":"2026-05-21T10:13:46","guid":{"rendered":"https:\/\/estonianhouse.nyc\/?page_id=2620"},"modified":"2026-05-21T06:56:18","modified_gmt":"2026-05-21T10:56:18","slug":"long-island","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/staging.estonianhouse.nyc\/et\/kogukond\/long-island\/","title":{"rendered":"Long Island"},"content":{"rendered":"\n
\n

Long Islandi Eesti Kultuuri Kodu<\/h2>\n\n\n\n
\n
\"\"<\/span>
\n
\n

SINCE<\/p>\n\n\n\n

1950<\/p>\n<\/div>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

\n
\n
\n
\n

MEIST<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

Long Islandi Eesti Maja<\/h2>\n<\/div>\n\n\n\n

New Yorgi osariigis Middle Islandis asuval kaunil 11 aakri suurusel pargilaadsel maa-alal paiknev Long Islandi Eesti Maja on olnud juba p\u00f5lvkondade v\u00e4ltel armastatud kohtumispaigaks eestlastele, nende peredele ja s\u00f5pradele. See on palju enamat kui lihtsalt kogukonnakeskus \u2013 see on koht, kus hoitakse elus Eesti kultuuri ja traditsioone ning kus kohtuvad haridus, sport, puhkus ja kogukonnaelu. Aastaringselt toimuvad siin festivalid, kontserdid, perekondlikud t\u00e4htp\u00e4evad, spordi\u00fcritused, kogukonna kokkutulekud ja mitmesugused erilised s\u00fcndmused, mis toovad inimesi kokku ning tugevdavad sidet Eesti kultuuri ja p\u00e4randiga.<\/p>\n\n\n\n

Long Islandi Eesti Maja on ka kahe kogukonna jaoks eriti olulise ettev\u00f5tmise koduks \u2013 Suvekodule ehk Long Islandi Eesti Lastelaagrile ning Long Islandi Eesti Koolile.<\/strong> Juba aastak\u00fcmneid on Suvekodu pakkunud lastele unustamatuid elamusi, eluaegseid s\u00f5prussuhteid ja tugevat sidet Eesti kultuuriga l\u00e4bi looduses viibimise, kultuuriprogrammide ja \u00fchiste tegevuste. Eesti Kool toetab seda missiooni, pakkudes lastele ja peredele v\u00f5imalust \u00f5ppida eesti keelt, tutvuda kultuuritraditsioonidega ning s\u00fcvendada oma teadmisi Eesti p\u00e4randist. Koos aitavad need programmid tagada, et Eesti keel, kultuur ja traditsioonid p\u00fcsiksid eluj\u00f5ulistena ning kanduksid edasi ka tulevastele p\u00f5lvkondadele.
<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

\n
\n

Long Islandi Eesti Maja ajalugu<\/h2>\n\n\n\n

K\u00e4esolev ajalooline \u00fclevaade p\u00f5hineb Harald Salum\u00e4e ja Alfred Skonbergi koostatud Long Islandi Eesti Kodu 50. aastap\u00e4eva ajalooraamatul ning on kohandatud Sven Roosildi ja Evi Wichmani poolt.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Kuna Long Islandi Eesti Maja rajanud ja kujundanud p\u00f5lvkonnad on j\u00f5udnud oma elu hilisematesse aastatesse, muutub \u00fcha olulisemaks nende lugude, kogemuste ja saavutuste talletamine tulevaste p\u00f5lvkondade jaoks. K\u00e4esolev ajalooline \u00fclevaade j\u00e4\u00e4dvustab selle visiooni, p\u00fchendumuse ja kogukonnavaimu, mis muutis tagasihoidliku maat\u00fcki Long Islandil p\u00fcsivaks koduks Eesti kultuurile ja kogukonnaelule. J\u00e4rgnevas \u00fclevaates heidame pilgu Long Islandi Eesti Maja algusaastatele ning olulisematele verstapostidele, s\u00fcndmustele ja saavutustele, mis on kujundanud selle arengut alates 1950. aastast kuni t\u00e4nap\u00e4evani.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

\n
\n
\"\"<\/figure>
\"\"<\/figure>
\"\"<\/figure>
\"\"<\/figure>
\"\"<\/figure>
\"\"<\/figure>
\"\"<\/figure>
\"\"<\/figure>
\"\"<\/figure>
\"\"<\/figure>
\"\"<\/figure>
\"\"<\/figure>
\"\"<\/figure>
\"\"<\/figure>
\"\"<\/figure>
\"\"<\/figure>
\"\"<\/figure>
\"\"<\/figure>
\"\"<\/figure>
\"\"<\/figure><\/div>
\"\"<\/figure>
\"\"<\/figure>
\"\"<\/figure>
\"\"<\/figure>
\"\"<\/figure>
\"\"<\/figure>
\"\"<\/figure>
\"\"<\/figure>
\"\"<\/figure>
\"\"<\/figure>
\"\"<\/figure>
\"\"<\/figure>
\"\"<\/figure>
\"\"<\/figure>
\"\"<\/figure>
\"\"<\/figure>
\"\"<\/figure>
\"\"<\/figure>
\"\"<\/figure>
\"\"<\/figure><\/div> <\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
\n
\n

1940. aastate l\u00f5pp \u2013 1950. aastate algus<\/p>\n\n\n\n

\n

Kasvav kogukond ja uus visioon<\/h3>\n\n\n\n

P\u00e4rast Teist maailmas\u00f5da saabus New Yorki ja selle \u00fcmbruskonda palju Eestist p\u00e4rit p\u00f5genikke, kes olid sunnitud Euroopast lahkuma. New Yorgi Eesti Haridusseltsist sai keskne tugipunkt, kust uustulnukad leidsid teavet, n\u00f5uandeid ja abi oma uue elu alustamiseks Ameerikas.<\/p>\n\n\n\n

Eesti kogukonna kasvades suurenes ka vajadus koha j\u00e4rele, kus pered saaksid kokku tulla ning kus lapsed v\u00f5iksid veeta v\u00e4hemalt osa suvest linnak\u00e4rast eemal. Kogukonna eestvedajad unistasid loodusl\u00e4hedasest paigast, kus oleks v\u00f5imalik nautida puhkust, ujumist, sporti ja kultuuritegevusi. Ainsaks praktiliseks lahenduseks osutus oma maa omandamine ja selle arendamine kogukonna vajadustele vastavaks.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
<\/div>\n\n\n\n
\n

1950<\/p>\n\n\n\n

\n

Esimese maat\u00fcki soetamine<\/h3>\n\n\n\n

Selleks ajaks oli Long Islandi Middle Islandi piirkonda juba kujunenud v\u00e4ike eestlaste asundus. Mitmed Eesti pered olid sinna rajanud oma p\u00fcsiva kodu, samas kui teised omasid suvemaju v\u00f5i maat\u00fckke, millest paljud kujunesid hiljem aastaringseks elukohaks.<\/p>\n\n\n\n

Haridusseltsi juhatuse liikmetel Aleksandra Bergil ja Hilda P\u00fcssil olid piirkonnas suvekodud ning koos seltsi esimehe Felix Simmermanniga leidsid nad kohaliku taluniku m\u00fc\u00fcgis oleva maat\u00fcki, mis sobis h\u00e4sti kogukonna vajadusteks ning oli taskukohase hinnaga.<\/p>\n\n\n\n

12. septembril 1950<\/strong> andis New Yorgi Eesti Haridusseltsi peakoosolek juhatusele volituse osta Middle Islandis viieaakrinen maat\u00fckk hinnaga 350 dollarit aakri kohta.<\/strong><\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

\n
\n

1951<\/p>\n\n\n\n

\n

Visiooni laiendamine<\/h3>\n\n\n\n

1951. aasta kevadel vormistati esimese viie aakri omandi\u00f5igus. Kuid maat\u00fckk oli tihedalt v\u00f5sastunud ja metsaga kaetud, mist\u00f5ttu ei sobinud see suuremate kogukonna\u00fcrituste korraldamiseks.<\/p>\n\n\n\n

Seet\u00f5ttu peeti 1951. aasta V\u00f5idup\u00fcha\u2013Jaanip\u00e4eva t\u00e4histamine<\/strong> Eckide perekonna maal.<\/p>\n\n\n\n

Peagi m\u00f5istis Haridusselts, et kogukonna vajaduste rahuldamiseks on vaja soetada ka k\u00f5rvalasuv viieaakrine avatud p\u00f5llumaa, mis sobiks parkimiseks, m\u00e4nguv\u00e4ljakuteks ja kogukonna\u00fcrituste l\u00e4biviimiseks.<\/p>\n\n\n\n

Abik\u00e4e ulatas Haridusseltsi Naissektsioon, korraldades esimese heategevusliku laada, mille tulu aitas koguda vajalikke vahendeid maa-ala laiendamiseks.<\/p>\n\n\n\n

Esimene ametlik \u00fcritus vastsoetatud maal toimus 1951. aasta talgup\u00e4eva (Labor Day) n\u00e4dalavahetusel<\/strong>, kui pastor R. Kiviranna pidas vaba\u00f5hujumalateenistuse.<\/p>\n\n\n\n

30. septembril 1951 otsustas Haridusseltsi peakoosolek osta t\u00e4iendavad viis aakrit maad hinnaga 500 dollarit aakri kohta.<\/strong><\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
<\/div>\n\n\n\n
\n

1952<\/p>\n\n\n\n

\n

Kogukonna keskuse rajamine<\/h3>\n\n\n\n

Teise maat\u00fcki ost viidi l\u00f5pule 1952. aasta kevadel. Ostu rahastamist v\u00f5imaldas New Yorgi Eesti Haridusseltsi endise esimehe Edgar Pilderi antud laen.<\/p>\n\n\n\n

Haridusseltsi Naissektsioon korraldas samal aastal ka eduka kevadpeo, mille tulu ulatus 600 dollarini. Nii kasvas olemasolev kapital ligikaudu 1 000 dollarini.<\/p>\n\n\n\n

Kogu suve jooksul saabusid vabatahtlikud New Yorgist ja selle \u00fcmbruskonna kogukondadest, et maad korrastada ja tulevasteks tegevusteks ette valmistada. Kohalikud pered hoolitsesid talguliste toitlustamise eest ning pakkusid kaugemalt tulnutele \u00f6\u00f6maja ja sauna kasutamise v\u00f5imalust.<\/p>\n\n\n\n

Esimene suurem kogukonna\u00fcritus uuel maa-alal oli 1952. aasta V\u00f5idup\u00fcha\u2013Jaanip\u00e4eva t\u00e4histamine<\/strong>, mis t\u00f5i kohale \u00fcle 1 000 osaleja.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Samuti korraldati n\u00e4dalavahetustel \u00f5pilaslaagreid, kus noored \u00f6\u00f6bisid telkides, m\u00e4ngisid v\u00f5rkpalli ning aitasid kaasa maa korrastamisele. Vabatahtlik Julius Kert ehitas kogukonna kasutusse isegi traditsioonilise k\u00fclakiige.<\/p>\n\n\n\n

9. novembril 1952<\/strong> asutas Haridusseltsi peakoosolek Long Islandi Maa Hooldamise Toimkonna (LIMHT)<\/strong>, mille \u00fclesandeks sai kinnistu haldamine ja arendamine. Toimkonna esimeheks valiti Paul Eck.<\/p>\n\n\n\n

Samal koosolekul valiti Haridusseltsi esimeheks Julius Kangur, kes alustas kohe koost\u00f6\u00f6d New Yorgi eestlaste organisatsioonidega, et toetada Long Islandi maa-ala edasist arengut ja tulevasi projekte.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

\n
\n

1953<\/p>\n\n\n\n

\n

Ehitust\u00f6\u00f6de algus<\/h3>\n\n\n\n

1953. aasta V\u00f5idup\u00fcha\u2013Jaanip\u00e4eva t\u00e4histamine, mille korraldasid \u00fchiselt LIMHT ja Long Islandi Eesti Selts, t\u00f5i taas kokku \u00fcle tuhande osaleja.<\/p>\n\n\n\n

Selleks ajaks oli kogutud piisavalt vahendeid, et alustada p\u00fcsiva hoone ehitamist.<\/p>\n\n\n\n

Arhitekt Osvald Mitt<\/strong> sai \u00fclesandeks koostada hoone projekt, mis teeniks \u00fchtaegu laste suvekoduna ning Long Islandi eesti organisatsioonide \u00fchise kogunemispaigana.<\/p>\n\n\n\n

Brookhaveni omavalitsus kiitis ehitusplaanid heaks ja v\u00e4ljastas vajaliku ehitusloa.<\/p>\n\n\n\n

Julius Kanguri juhtimisel moodustati ehitustoimkond, kuhu kuulusid kogukonna esindajad ning tehnilised n\u00f5ustajad, sealhulgas insener V. Metsik ja arhitekt Osvald Mitt.<\/p>\n\n\n\n

\u00dcleskutsele appi tulla vastasid vabatahtlikud kogu Eesti kogukonnast. New Yorgi Meeskoor osales talgut\u00f6\u00f6del, Felix Simmermann koordineeris kohalikke vabatahtlikke ning Paul Eck tegi tihedat koost\u00f6\u00f6d kohalike ametiv\u00f5imudega.<\/p>\n\n\n\n

Suve jooksul puhastati ehitusplats, tasandati maa ning rajati hoone vundament.<\/p>\n\n\n\n

18. oktoobril 1953<\/strong> asetati pidulikult nurgakivi jumalateenistusel, mida viisid l\u00e4bi pastorid A. Hinno ja H. Hendrikson ning apostlik-\u00f5igeusu \u00fclempreester A. J\u00fcrisson. Nurgakivi alla paigutati ajakapsel tollaste dokumentide ja m\u00e4lestusesemetega.<\/p>\n\n\n\n

Pidulik s\u00fcndmus tekitas kogukonnas suurt elevust ning tugevdas usku ettev\u00f5tmise edukasse tulevikku.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
<\/div>\n\n\n\n
\n

1954\u20131955<\/p>\n\n\n\n

\n

Eesti Maja saab teoks<\/h3>\n\n\n\n

Ehitust\u00f6\u00f6d j\u00e4tkusid vabatahtlike \u00fchisel j\u00f5ul. Kogukonna organisatsioonid ja \u00fcksikisikud annetasid nii raha kui ka ehitusmaterjale, aidates kaasa Eesti Maja valmimisele.<\/p>\n\n\n\n

Lakewoodist saabunud ehitajad toetasid m\u00fc\u00fcrit\u00f6\u00f6dega ning vabatahtlikud l\u00f5petasid seinte, katuse ja kandekonstruktsioonide rajamise. Samuti ehitati v\u00f5rkpalliv\u00e4ljak, millest kujunes kiiresti populaarne paik spordiv\u00f5istluste ja tantsu\u00f5htute korraldamiseks.<\/p>\n\n\n\n

1955. aasta kevadeks olid siseviimistlust\u00f6\u00f6d j\u00f5udnud l\u00f5pusirgele, et hoone oleks valmis V\u00f5idup\u00fcha\u2013Jaanip\u00e4eva pidustusteks.<\/p>\n\n\n\n

25. juunil 1955<\/strong> toimus pidulik V\u00f5idup\u00fcha\u2013Jaanip\u00e4eva t\u00e4histamine esmakordselt vastvalminud Eesti Majas, kuna vihmane ilm ei v\u00f5imaldanud programmi \u00f5ues l\u00e4bi viia.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

\n
\n

10. juuli 1955<\/p>\n\n\n\n

\n

Meeldej\u00e4\u00e4v p\u00e4ev kogukonna ajaloos<\/h3>\n\n\n\n

Long Islandi Eesti Maja p\u00fchitsesid ametlikult pastorid R. Kiviranna ja E. Kuusler. Samal p\u00e4eval avati pastor Henn Hendriksoni juhtimisel esimene Eesti laste suvelaager. Esimeses laagris osales 25 last, pannes aluse traditsioonile, mis on rikastanud Eesti kogukonna elu juba mitme p\u00f5lvkonna v\u00e4ltel.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
<\/div>\n\n\n\n
\n

1957\u20131960<\/p>\n\n\n\n

\n

Pikaajalise haldamise aluste loomine<\/h3>\n\n\n\n

1957. aastal nimetati Long Islandi Maa Hooldamise Toimkond \u00fcmber New Yorgi Eesti Haridusseltsi Long Islandi Haldustoimkonnaks<\/strong>. Toimkonna \u00fclesandeks sai \u00fcrituste korraldamine, ruumide ja territooriumi rentimise haldamine, kinnistu korrashoiu tagamine ning majanduslike otsuste tegemine. Toimkonna tegevus- ja majandusaruanded esitati j\u00e4tkuvalt kinnitamiseks New Yorgi Eesti Haridusseltsi peakoosolekule.<\/p>\n\n\n\n

Uue nime saanud toimkonna esimeseks esimeheks valiti Felix Simmermann<\/strong>, kelle visioon, ettev\u00f5tlikkus ja organiseerimisv\u00f5ime olid olnud v\u00f5tmet\u00e4htsusega juba algusaegadest peale. Simmermann ei olnud mitte ainult maa ostmise algataja, vaid juhtis ka arvukaid ehitusprojekte, heategevus\u00fcritusi ja rahakogumiskampaaniaid, mis aitasid kaasa Eesti Maja arengule.<\/p>\n\n\n\n

\u00dcheks selle perioodi k\u00f5ige ambitsioonikamaks ettev\u00f5tmiseks kujunes basseini rajamine<\/strong>, mille maksumuseks hinnati ligikaudu 5 000 dollarit. Projekti rahastamine sattus ohtu, kui lubatud toetuse andja suri enne kokkuleppe ametlikku vormistamist. \u00d5nneks leidus pastor R. Kiviranna p\u00e4evikus sissekanne, mis kinnitas annetaja kavatsust. T\u00e4nu sellele \u00f5nnestus kohtu kaudu saada k\u00e4tte lubatud p\u00e4randus ning ujula ehitus sai j\u00e4tkuda.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

\n
\n

1960. aastad<\/p>\n\n\n\n

\n

Arengu ja vabatahtliku t\u00f6\u00f6 k\u00fcmnend<\/h3>\n\n\n\n

1960. aastad kujunesid \u00fcheks k\u00f5ige aktiivsemaks ja tulemuslikumaks perioodiks Long Islandi Eesti Maja ajaloos. Kui peahoone rajamisse olid panustanud vabatahtlikud Long Islandilt, New Yorgist ja teistest piirkonna eesti kogukondadest, siis suure osa selle k\u00fcmnendi arendus- ja ehitust\u00f6\u00f6dest viisid ellu kohalikud Eesti K\u00fcla elanikud ning \u00fcmbruskonna vabatahtlikud.<\/p>\n\n\n\n

Oma oskusi ja aega panustasid meistrid pea k\u00f5igilt erialadelt, tehes lugematul hulgal vabatahtlikku t\u00f6\u00f6d. Kogukonna liikmed p\u00fchendasid suure osa oma vabast ajast Eesti Maja arendamisele ning ehitusmaterjalide ja varustuse transportimiseks oli kasutada koguni kolm veokit.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
<\/div>\n\n\n\n
\n

1960\u20131965<\/p>\n\n\n\n

\n

Areng l\u00e4bi uute rajatiste<\/h3>\n\n\n\n

Noor Eesti insener Sven Wichman<\/strong>, kes oli asunud t\u00f6\u00f6le Brookhaveni Riiklikus Laboratooriumis ning elama l\u00e4hedalasuvas Yaphanki koos oma perega, kujunes \u00fcheks olulisemaks tegelaseks Long Islandi Eesti Maja arendamisel. Haldustoimkond kutsus ta tehniliseks n\u00f5ustajaks ja ehitust\u00f6\u00f6de juhiks.<\/p>\n\n\n\n

Wichman oli tuntud oma praktiliste oskuste, teadmiste ning k\u00e4ed-k\u00fclge juhtimisstiili poolest. Tema eestvedamisel rajati mitmed olulised rajatised, mis on t\u00e4naseni Long Islandi Eesti Maja lahutamatuks osaks ja annavad sellele selle iseloomuliku n\u00e4o.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

\n
\n

1968\u20131970<\/p>\n\n\n\n

\n

Uus juhtkond ja kogukonna olulised saavutused<\/h3>\n\n\n\n

26. augustil 1968<\/strong> valiti Felix Simmermann New Yorgi Eesti Haridusseltsi esimeheks ning ta loobus Long Islandi Haldustoimkonna esimehe ametist. Tema j\u00e4rglasena valiti toimkonna esimeheks Sven Wichman<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n

1969. aastal<\/strong> valmis p\u00e4rast mitmeaastast t\u00f6\u00f6d ja ettevalmistusi spordiv\u00e4ljak, mis kujunes \u00fcheks Long Islandi Eesti Maja olulisemaks rajatiseks.<\/p>\n\n\n\n

30. augustil 1969<\/strong> toimus spordiv\u00e4ljaku pidulik avamine, millest kujunes \u00fcks suurimaid kogukonna\u00fcritusi Long Islandi Eesti Maja ajaloos. \u00dcrituse edu pani aluse spordip\u00e4evade traditsioonile, mis j\u00e4tkus edukalt veel paljude aastate jooksul.<\/p>\n\n\n\n

1970. aasta<\/strong>l valmis k\u00fclastajate teenindamiseks m\u00f5eldud paviljon, mille ehitamist v\u00f5imaldas anon\u00fc\u00fcmse toetaja 500-dollariline annetus.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
<\/div>\n\n\n\n
\n

1971\u20131973<\/p>\n\n\n\n

\n

Turvalisus, laienemine ja s\u00e4ilitamine<\/h3>\n\n\n\n

1971. aastal kohandati \u00fcks algsetest suvelaagri majakestest alaliseks majahoidja elamuks, mis varustati k\u00f5igi vajalike kaasaegsete mugavustega.<\/p>\n\n\n\n

Hoolimata pingutustest leida majahoidjaks Eesti perekond, ei \u00f5nnestunud sobivaid kandidaate leida. L\u00f5puks n\u00f5ustus ametikoha vastu v\u00f5tma kohalik politseinik, kes kolis elamusse 7. m\u00e4rtsil 1973.<\/strong> Tema kohalolek v\u00e4hendas m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt vandalismi ning parandas kogu kinnistu turvalisust.<\/p>\n\n\n\n

Samal aastal algatas Haldustoimkond j\u00e4rjekordse suure arendusprojekti \u2013 Eesti Maja laiendamise ja \u00fcmbruse korrastamise.<\/p>\n\n\n\n

Selleks moodustati seitsmeliikmeline ehituskomisjon, kes koostas projekti plaanid ning kinnitas ligikaudu 20 000 dollari suuruse eelarve<\/strong>.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

\n
\n

1974\u20131980<\/p>\n\n\n\n

\n

Olulisemate arendust\u00f6\u00f6de l\u00f5puleviimine<\/h3>\n\n\n\n

15. detsembril 1974<\/strong> teatas Sven Wichman, et suurenenud t\u00f6\u00f6alaste kohustuste t\u00f5ttu peab ta Haldustoimkonna esimehe ametist tagasi astuma.<\/p>\n\n\n\n

Juhtimise v\u00f5ttis \u00fcle Toomas Usman<\/strong>, kes valiti ametlikult Haldustoimkonna esimeheks 1975. aasta veebruaris.<\/p>\n\n\n\n

P\u00e4rast seda, kui Sven Wichman 1976. aastal haigestus, m\u00e4\u00e4rati ehitust\u00f6\u00f6de juhiks Karl Ratasepp<\/strong>, kelle \u00fclesandeks sai allesj\u00e4\u00e4nud siseehitust\u00f6\u00f6de l\u00f5petamise korraldamine ja j\u00e4relevalve. Esimese Saare Rahvapeo<\/strong> tulu, kokku 1 500 dollarit, annetati t\u00e4ielikult ehitusfondi.<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4nu organisatsioonide, annetajate ja vabatahtlike j\u00e4tkuvale toetusele \u2013 sealhulgas Herman Lahesalu<\/strong> m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsele panusele \u2013 j\u00e4tkusid ehitus- ja arendust\u00f6\u00f6d edukalt ning olulised projektid viidi l\u00f5pule.<\/p>\n\n\n\n

1980. aasta m\u00e4rtsis valiti Haldustoimkonna esimeheks Vladimir M\u00fc\u00fcrisepp<\/strong>, kelle eestvedamisel saadi peahoonele ametlik kasutusluba, mis t\u00e4histas j\u00e4rjekordset olulist verstaposti Long Islandi Eesti Maja arengus.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
<\/div>\n\n\n\n
\n

1984\u20131997<\/p>\n\n\n\n

\n

Eesti Maja j\u00e4tkusuutlikkuse tagamine<\/h3>\n\n\n\n

1984. aastal astus Vladimir M\u00fc\u00fcrisepp Haldustoimkonna esimehe kohalt tagasi ning tema j\u00e4rglasena valiti Eesti K\u00fcla elanik kapten Raul Kukk<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n

Terviseprobleemide t\u00f5ttu loobus Raul Kukk ametist 1986. aastal ning uueks esimeheks valiti Oodu Koern<\/strong>, kes juhtis Haldustoimkonda kuni 1997. aastani.<\/p>\n\n\n\n

Selle perioodi jooksul hakkasid kogukonna koosseis ja osalemisharjumused muutuma. M\u00f5ne \u00fcrituse k\u00fclastatavus v\u00e4henes ning ka renditegevusest saadav tulu kahanes. Sellest hoolimata j\u00e4tkas Long Islandi Eesti Maja edukalt tegevust t\u00e4nu p\u00fchendunud vabatahtlikele, heaperemehelikule juhtimisele ning pikaajaliste toetajate heldetele p\u00e4randustele, sealhulgas Ly Usmani<\/strong> ja kapten Raul Kuke<\/strong> annetustele.<\/p>\n\n\n\n

Need v\u00e4\u00e4rtuslikud toetused aitasid katta tegevuskulusid ning tagasid, et eestikeelsed jumalateenistused, kogukonna koosolekud, kultuuri\u00fcritused ja traditsioonilised t\u00e4htp\u00e4evade t\u00e4histamised said j\u00e4tkuvalt teenida Eesti kogukonda ja hoida elus selle kultuurip\u00e4randit.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

\n
\n

1997. aastast t\u00e4nap\u00e4evani<\/p>\n\n\n\n

\n

P\u00e4randi hoidmine ja edasiarendamine<\/h3>\n\n\n\n

Alates 1997. aastast on Long Islandi Eesti Maja juhtimise eest vastutanud Valdur Pratka<\/strong> ja Sven Roosild<\/strong>, kes on j\u00e4tkanud eelnevate p\u00f5lvkondade loodud traditsioone ning hoidnud elus kogukonna vaimu.<\/p>\n\n\n\n

Long Islandi Eesti Maja on t\u00e4naseni koost\u00f6\u00f6, vabatahtliku t\u00f6\u00f6 ja \u00fchiste eesm\u00e4rkide s\u00fcmbol. Selle ainulaadse kogukonna kohtumispaiga loomisse ja s\u00e4ilitamisse on p\u00f5lvkondade v\u00e4ltel panustanud lugematu hulk eestlasi oma t\u00f6\u00f6, teadmiste, annetuste ja p\u00fchendumusega.<\/p>\n\n\n\n

Rajajate algne visioon \u2013 luua p\u00fcsiv kodu Eesti kultuurile, haridusele, vaba aja tegevustele ja kogukonnaelule \u2013 suunab Long Islandi Eesti Maja tegevust ka t\u00e4nap\u00e4eval. Loodetavasti kannavad tulevased p\u00f5lvkonnad edasi sama teenimisvalmidust, kogukonnatunnet ja p\u00fchendumust, mis sai alguse 1950. aastal Middle Islandis esimese viie aakri maa ostmisega ning mille najal on Eesti Maja kasvanud ja p\u00fcsinud juba \u00fcle seitsme aastak\u00fcmne.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n
\n
\n
\"\"<\/span>
\n
\n

SINCE<\/p>\n\n\n\n

1955<\/p>\n<\/div>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

\n
\n
\n
\n

MEIST<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

Long Islandi Eesti Lastelaager<\/h2>\n<\/div>\n\n\n\n

Juba \u00fcle 50 aasta on Suvekodu <\/strong>ehk Long Islandi Eesti Lastelaager pakkunud lastele meeldej\u00e4\u00e4vaid suvesid, mis on t\u00e4is s\u00f5prust, seiklusi ja sidet Eesti kultuuriga. 1955<\/strong>. aastal alguse saanud laager on aastak\u00fcmnete jooksul tervitanud Middle Islandis, New Yorgis, mitmeid p\u00f5lvkondi lapsi ning kujunenud \u00fcheks armastatumaks traditsiooniks Eesti kogukonnas Ameerika \u00dchendriikides.<\/p>\n\n\n\n

Igal juulikuul Long Islandi Eesti Maja<\/strong> kaunitel looduslikel aladel toimuv laager pakub ainulaadset keskkonda, kus lapsed saavad nautida v\u00e4rsket \u00f5hku, luua eluaegseid s\u00f5prussuhteid ning tugevdada oma sidet Eesti juurtega. 15-aakrisel territooriumil asuvad ujula, saun, korvpalliv\u00e4ljakud, spordiplatsid ja avarad rohealad, mis loovad suurep\u00e4rased v\u00f5imalused aktiivseks tegevuseks, avastamiseks ja puhkuseks.<\/p>\n\n\n\n

Laagrisse on oodatud 6\u201315<\/strong>-aastased lapsed, kes jagatakse vanuser\u00fchmadesse, et pakkuda neile eakohaseid tegevusi ja kogemusi. Osa tegevusi toimub kogu laagriperega \u00fchiselt, teised on kohandatud vastavalt vanusele. P\u00e4evaprogramm \u00fchendab Eesti kultuuriga seotud tegevused, laulmise, rahvatantsu, kunsti- ja k\u00e4sit\u00f6\u00f6, spordi, ujumise, m\u00e4ngud ning vaba aja, et nautida suvist laagrielu.<\/p>\n\n\n\n

\u00d5htud on t\u00e4is meeldej\u00e4\u00e4vaid ettev\u00f5tmisi, sealhulgas talendiv\u00f5istlusi, tantsu\u00f5htuid, l\u00f5kke\u00f5htuid, basseinipidusid ja muid erilisi tegevusi, mis loovad kestvaid m\u00e4lestusi ja s\u00f5prussuhteid. Tegevused toimuvad nii eesti kui ka inglise keeles<\/strong>, mist\u00f5ttu on laager avatud ja ligip\u00e4\u00e4setav erineva keeleoskusega lastele.<\/p>\n\n\n\n

New Yorgi Eesti Haridusseltsi<\/strong> egiidi all tegutsev Suvekodu saab v\u00f5imalikuks t\u00e4nu p\u00fchendunud vabatahtlikele, kes panustavad oma aega, teadmisi ja energiat, et pakkuda igale lapsele turvalist, arendavat ja r\u00f5\u00f5msat laagrikogemust.<\/p>\n\n\n\n

Suvekodus ei osale lapsed lihtsalt laagris \u2013 neist saab osa traditsioonist, mis on alates 1955. aastast \u00fchendanud Eesti peresid l\u00e4bi kultuuri, s\u00f5pruse ja kogukonnatunde.<\/strong><\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

\n

Elu Suvekodus<\/h2>\n\n\n\n

Alates ujumisest ja spordist kuni l\u00f5kke\u00f5htute, kultuuriprogrammide ja eluaegsete s\u00f5prussuheteni \u2013 avasta hetked ja elamused, mis teevad iga Suvekodus veedetud suve meeldej\u00e4\u00e4vaks.<\/p>\n\n\n

\n\n \n
\n
\n\n